Tokko & Arrak Galerii lugu
Tere tulemast Tokko & Arrak Galeriisse, kunstimaailma oaasi, mille algus ulatub tagasi 1991. aastasse.
Oleme Eesti Vabariigi loomisest saati olnud heaks platvormiks tuntud kunstnikele, tulevastele talentidele ning kunstihuvilistele ja tõsistele kollektsionääridele. Meie firmamärgiks on mitmekülgne ja ajatu kunstivalik.
Tippkuraatorite abil toome oma klientidele hoolikalt väljavalitud klassikalise kui ka kaasaegse kunsti paremiku, mis peegeldab Eesti kunstimaastiku mitmekesisust ja dünaamilisust.
Oleme uhked, et saame pakkuda külastajatele võimalust avastada kunsti mitmel moel – alates traditsioonilisest maalikunstist kuni skulptuuride, fotograafia ja ka täiesti uuelaadsete meediumiteni. Meie galerii on avatud kõigile kunstisõpradele, olenemata nende kogemustasemest või eelistustest. Kuna igal kunstiteosel on oma lugu, siis on meie suurimaks sooviks olnud luua ruum, kus külastajad saavad sukelduda kunstielamustesse, jagada mõtteid ja emotsioone.
Tokko & Arrak Galerii on koht, kus minevik ja tänapäev, traditsioon ja uuendus sulanduvad harmooniliselt ühte.
Arnold Tokko
Tokko & Arrak Galerii näitused
AJALUGU
1992
Galerii sünnilugu
1992. Galerii avamine
1992. Heljo Tassa, Tiina Reinsalu näitus
1992. Peeter Allik saab preemia
1992. Simson Seakülast ja Jüri Mildebergi näitus
1992. Krista Lehari, Kaire Rannik, Monika Jõgi, Ionel Lehari näitus
1992. Lilian Mosolaineni näitus
1992. Jaan Elkeni näitus
1992. Mari Kurismaa näitus
1992. Katrin Pere ja Peeter Pere näitus
1992. Kersti Puki näitus
1993
1993. Vano Allsalu näitus
1993. Airi Luigi ja Viivika Veskioja näitus
1993. Einar Vene näitus
1993. Juss Piho näitus
1993. Sally stuudio näitus
1993. Piret Smagari näitus
1993. Jüri Arraku näitus
1992/1993. Aarne Vasara näitus
1993. Peeter Allik saab preemia
1994
1994. Maie Helmi näitus
1994. Aili Mäetamme näitus
1994. Vitali Kuznetsovi näitus
1994. Toomas Vindi näitus
1994. Riina Grethiel Leppoja (Kaljusmaa) näitus
1994. Helen Kauksi näitus
1994. Iivi Kivik-Luisk ja Kertu Vellerind näitus
1994. Lee Reinula Sterni näitus
1994. Epp Maltise ja Jüri Roosa näitus
1994. Elo Järve näitus
1994. Rock-ansambli BDÖ näitus
1994. Heigo Jelle näitus
1994. Vilve Unti ja Kattri Variku näitus
1995
1995. Ado Lille näitus
1995. Tõnu Talve & Tõnis Mägi performance
1995. Margus Tõnnovi näitus
1995. Priit Joala näitus
1995. Epp-Maria Kokamägi näitus
1995. Andrus Rõuki näitus
1995. Annika Tontsu ja Tuuli Puhveli näitus
1995. Avo Paistiku näitus
1995. Loit Jõekalda näitus
1995. Kursi Koolkonna (Marko Mäetamm, Ilmar Kruusamäe, Albert Guik, Priit Pangsepp, Peeter Allik, Reiu Tüür) näitus
1995. Orest Kormashovi näitus
2015
KAASAEG - TOIMUNUD NÄITUSED
2024
2024. ”Taasavanemine - Klassikute kokkutulek” näitus
2025
2025. Kunstirühmitus “Vedelik" näitus “Teekond Linnuteele. Unustatud maastikud”
2025. Manfred Vainokivi näitus “Muusa lahkus”
2025. Arno Arraku näitus “Over Land”
2025. Virve Stöör-Forsbomi näitus “Linnulennult”
2025. Raul Meele näitus “Ja vana vares nokib vereklompe
2025. Heleliis Hõimu näitus “Ooteterminalid”
2025. Katrin Pere ja Peeter Pere näitus “Lärmakas Paabusilm”
2026
2026. Jüri Arrak 90 “Jüriga ja Jürita”
2026. Eesti Maalikunstnike Liidu näitus “Kergemeelne loodus”
2026. Marc Leger Sauvageot “Seina ees”
2026. Piret Rohusaar “Värvide keel”
2026. Mery Crystal Ra “Kuninglik visiit kuldse kose juurde”
2026. QBA/Martin Kaares “Maalima vaated III”
Tokko & Arrak Galerii sünniloost
Oli aasta 1991 kui lõppev sovjetiaeg varakapitalismile teatepulka vastumeelselt üle andis. Oli firmade asutamise aeg, iga endast lugupidav kodanik pidi olema kas mõne aktsiaseltsi või ühisettevõtte omanik või vähemalt osanik. Selleks ajaks olime koos Jaan Arrakuga loonud AS-i Tokko&Arrak. Meid innustas tegutsema eelnevate aastate kunstituru kuum seis ja ostujõuliste huviliste madal maitse - midagi oli vaja ette vötta.
Suur Eesti Kunstinäitus 1991 ja galerii algus
Hakatuseks sai korraldatud Sinises paviljonis "Suur Eesti Kunstinäitus 1991". Osales kogu tolleagne kunstnike eliit ja eksponeeriti üle 400 töö. Kogumi kujundasid ikoonid ise - Jüri Arrak ja Andres Tolts. Nad tegid seda teades, et midagi taolist ei ole Eestis varem sündinud.
Selle ürituse külastajate hulgas oli ka Ann Mikiver, kes pakkus meile võimalust asutada päris oma galerii Tallinna Õpetajate Majas. Süttisime kergesti, sest seda oligi meil tarvis. Alustasime sügisel remonti ja 1992. aasta veebruaris avasime Tokko&Arrak Galerii aadressil Raekoja plats 14. Kuraatoriks sai loomulikult Ann, kellel oli hea kogemuste- ja suhetepagas. Esimene näitus oli seganäitus, kus olid väljas Arraku, Lapini, Toltsi, Vintide, Mudisti jt. tööd. Alguseks oli seega võimas akord.
Eesti kunstnike personaalnäitused
Edasi jätkasime personaalnäitustega - keskmiselt iga kahe nädala tagant vahetus autor. Peagi hakkasime välja andma galeriinimelist kunstipreemiat. See määrati korra aastas meie köige silmapastvamale autorile. Valiku tegemisel aitas suuresti kaasa kunstiteadlane Harry Liivrand, kes galerii igapäevatöös aktiivselt osales. Selle eest oleme talle südamest tänulikud.
Eesti kunsti ajalugu ja kaasaegne Eesti kunst
Vaheldumisi tuntud meistritega said võimaluse esineda noored ja rohelised autorid. Neist on tänaseks sirgunud oma jõuline kunstnike põlvkond.
Mõned nimed toonastest uudistulijatest: Krista ja lonel Lehari, Lilia Mosolainen, Kersti Pukk, Juss Piho, Tina Reinsalu, Eigo Jelle, Simson Seakülast, Annely Köster, Vano Allsalu, Jüri Mildeberg, Andres Rõuk, Marko Mäetamm, Navitrolla, Peeter Allik, Ilmar Kruusamäe, Reiu Tüür, Albert Gulk, Priit Pangsepp jpt. Kui keegi sellest loetelust välja jäi, süüdistagu siinkirjutaja mälu.
Teisipäeval, 26. märtsil 2002 kandsin Õpetajate majast välja meie galerii tunnusplagu. Ühe lõpp on millegi uue algus.
1992 Tokko & Arrak Galerii avamine
14.04.1992 Metallikunstnik Heljo Tassa & graafik Tiina Reinsalu kunsti näitus-müük
03.04.1992 Noor Eesti maalikunstnik ja graafik Peeter Allik saab preemia
09.06.1992 Eesti kunstnikud Simson Seakülast ja Jüri Mildeberg Tokko & Arrak Galeriis
23.06.1992 noorte Eesti kunstnike, Krista Lehari, Kaire Rannik, Monika Jõgi ja Ionel Lehari näitus-müük
17.08.1992 Noore Eesti kunstniku Lilian Mosolaineni maalinäitus
12.09.1992 Katrin Pere tekstiilid ja Peeter Pere maalid perenäitusel Tokko ja Arrak Galeriis
10.10.1992 Maalikunstnik Jaan Elkeni näitus Tokko & Arrak Galeriis
30.10.1992 Mari Kurismaa maalide näitus ja müük
01.12.1992 Tekstiilikunstnik Kersti Puki gobelääntehnikas vaipade isikunäitus
13.01.1993 Vano Allsalu maalide näitus-müük
16.02.1993 Airi Luigi maalid ja Viivika Veskioja keraamika
23.02.1993 Einar Vene õlimaalide näitus-müük
16.03.1993 Juss Piho maalide esimene näitus-müük
27.04.1993 Sally Stuudio kunstinäitus Tokko&Arrak Galeriis
06.09.93 Piret Smagari graafikanäitus
02.10.1993 Jüri Arraku personaalnäitus “Gobeläänid ja graafika”
20.07.1992/18.10.1993 Kunstnik Aarne Vasara akvarellid ja akrüülmaalid
1993 Kunstnik Peeter Allik saab preemia
04.01.1994 Eesti kunstnik Maie Helmi joonistuste näitus-müük
23.01.1994 Noore Eesti kunstniku Aili Mäetamme graafikanäitus
15.02.1994 Kunstnik Vitali Kuznetsov Tokko & Arrak Galeriis
03.03.1994 Toomas Vindi maalid Tokko & Arrak Galeriis
21.03.1994 Graafik Riina Grethiel Leppoja (Kaljusmaa) näitused
09.04.1994 Tekstiilikunstnik Helen Kauksi näitus
10.06.1994 Maalikunstnik Ivi Kivik-Luisk & ehtekunstnik Kerttu Vellerind
05.07.1994 Moekunstnik Lee Reinula Sterni tekstiilimaalid
03.08.1994 Tarbekunstnikud Epp Maltis & Jüri Roosa
28.09.1994 Eesti nahakunstnik Elo Järve isikunäitus
22.10.1994 Rock-ansambel B.D.Ö. näitus
23.11.1994 Eesti metallikunstnik Heigo Jelle
03.12.1994 Kaasaegsed Eesti kunstnikud Vilve Unt & Kattri Varik
20.01.1995 Maalikunstnik ja graafik Ado Lill
28.01.1995 Tõnu Talve & Tõnis Mägi performance
03.03.1995 Eesti kunstniku Margus Tõnnovi maalide ja video näitus
17.03.1995 Priit Joala kunsti näitus Tokko & Arrak Galeriis
06.05.1995 Eesti kunstilegendi Epp - Maria Kokamägi maalid
06.06.1995 Eesti maalikunstnik ja luuletaja Andrus Rõuk
1995 Annika Tontsu graafika & Tuuli Puhveli vitraažide ühisnäitus
1995 Avo Paistiku kunsti näitus Tokko & Arrak Galeriis
11.11.1995 Kunstnik Loit Jõekalda graafika näitus-müük
16.12.1995 Kursi Koolkonna (Marko Mäetamm, Ilmar Kruusamäe, Albert Gulk, Priit Pangsepp, Peeter Allik, Reiu Tüür) maalid, graafika, joonistused
1995 Kunstnik Orest Kormashovi maalid
14.11.2015 Eesti kunstilegendi Jüri Arraku tööde heategevuslik oksjon lokaalis Shvips
14.11.2024 Kunstinäitus “TAASAVANEMINE. Klassikute kokkutulek” - Tokko & Arrak Galeriiga alustanud kunstnike näitus 90ndatest ja 20ndatest
-
Vano Allsalu
Galerii Tokko & Arrak taassünd 2024. aasta lõpus tekitas meie kunstiväljal elevust. "Klassikute kokkutuleku" nime all tõi see ajaloolises näitusepaigas taas kokku värvika seltskonna kunstnikke, kelle enam kui kolm aastakümmet kestnud professionaalne tegevus on tunnustuseks galerii eestvedajate heale silmale ja tunnetusele omaaegse näituseprogrammi koostamisel.
See on väärt ja julge ettevõtmine ning mitte üksnes nostalgilistel põhjustel: 90ndate algus oli loovisikute jaoks keeruline aeg, ent samas kantud vabadustundest ning tahtmisest ja julgusest ületada kõik raskused. Olen veendunud, et seda tunnet, pidurdamatut loomingulist energiat ja südamest tulevat soovi maailma paremaks muuta vajaksime üle kõige ka praegu. Usun, et Tokko & Arrak saab sellel teekonnal taas kunstnikele head hoogu juurde anda.
Heigo Jelle
Mulje näitusest oli tihe ja kirev, nagu mingit ülevaatenäitust oleks vaadanud. Samas ka üksjagu ebaühtlane. Mis ei ole etteheide, selline ebaühtlus tulenes niisuguse näituse koostamise põhimõttest ja on sellisel moel paratamatu.Oleks nagu ajamasinas käinud, üheksakümnendad jooksid slime eest läbi, aga see ei olnud tolmune minevikus istumise tunne. Päris huvitav oli naha, kas, kuivõrd ja mis suunas autorid 30 aasta jooksul on muutunud.
14.01.2025 Kunstinäitus “Teekond Linnuteele. Unustatud maastikud”
-
1. jaanuarist 7. märtsini 2025 esitleti Tokko&Arrak galeriis kunstirühmituse Vedelik korraldatud kunstinäitust “Teekond Linnuteele. Unustatud maastikud”. Näitus keskendus looduse ja inimese suhte kujutamisele.
Näituse kuraator oli Santa Zukker. Näituse korraldamise eest vastutasid kunstirühmitus Vedelik (Marge Viirg, Sven-Erik Stamberg) ja Tokko&Arrak galerii.
Näitusel osalesid oma teostega:
Mauri Gross, Kristjan Juusu, Niina-Anneli Kaarnamo, Erki Kasemets, Katrin Kull, August Künnapu, Vilen Künnapu, Alberto Künnapu, Tumena, Ly Lestberg, Sven-Erik Stamberg, Eneli Luiga, Luulur (Putuk), Raija Merilä, Karl-Kristjan Nagel, Ulvi Oro, Tiiu Rebane, Aivar Sarapik, Santa Zukker, Margus Tiitsmaa, Pille Vassar, Peter Velberg, Marge Viirg, Eva Vint, David Wilkinson, Meelis Salujärv ja Eero Ijavoinen.
Video avamiselt. Esineb Helves Kopitus.
13.03-25.04 Manfred Vainokivi maalinäitus ja -oksjon “MUUSA LAHKUS”
-
Ühel pimedal õhtul koogutab vähetuntud dokumentalist, müts pihus, PÖFF-i koridoris. Tema ees seisab mõjuvõimas programmijuht, käed puusas.
Vähetuntud dokumentalist kiidab programmijuhti taevani, et tema tagasihoidlik filmike valitaks mistahes, kas või kõige kahvatumasse programmi. Ja seal tabab teda ilmutus.
Ta märkab, et kõigile tuntud EXIT-i silt seisab seal, kus see mitte seisma ei peaks. Elektrikapil. Peaks olema väljapääsu kohal. Aga seisab elektrikapil. Vähetuntud dokumentalistile meenub lapsepõlv. Siis kui kõik magavad, ärkavad mänguasjad ellu.
Enam ei ole vähetuntud dokumentalistil PÖFF-i asja. Teda on tabanud esimest korda elus muusa puudutus. Kiirelt sammub ta koju ja haarab palavikuliselt pintsli.
Sünnib sari EXITi mehe seiklustest, mille pealkirjaks saab MUUSA LAHKUS.
Kas muusa näitab tundmatu kunstniku vastu üles suurt lahkust või lahkus sootuks, seda otsustagu juba näituse külastaja.
7.05. - 19.06.2025 Arno Arrak “OVER LAND”
-
Arno Arraku maastikumaalid on sündinud teisel pool suurt lompi – Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Seal, kus metsad on sügavamad, kosed valjemad ja supermarketid suuremad kui meie külad.OVER LAND tähendab rohkem kui lihtsalt üle maa – see on üle ookeani, üle väljade, üle iseenda. Need on maastikud sealt, kuhu Arno sattus elama ja maalima.
Mõned vaated lihtsalt nõuavad, et nad lõuendile pannakse. Maalimise ajal ei olnud teada kuhu maalid lõpuks jõuavad. Nii said pildid endale ingliskeelsed pealkirjad – igaks juhuks, ja juhuks kui nende koduks jääb Põhja-Ameerika ja keegi küsib: “Excuse me, what’s the title?”OVER LAND on pilk maastikku ja samal ajal endasse. Need maalid on justkui postkaardid, mis pole kunagi teele läinud, aga on ringiga siiski koju jõudnud – maailma näinud ja rännanud, aga täiesti omal kohal. Igal pool.
OVER LAND esitleb isiklikku valikut Arno loomingust 90-te algusest kuni tänapäevani.
Väljapanekus on ka Arno jaoks väga tähtis maal, millega ta oli esindatud USA-s "NEW YORK ART EXPOL" 1992. aastal - teos millega algas tema kunstnikukarjäär.
Maalid valis kunstnik.
Fotode eest täname:
Ahti Läheb12.08.-9.09.2025 Virve Stöör-Forsbom “LINNULENNULT”
-
ERKIs sisearhitektuuri õppinud Virve Stöör-Forsbom leidis 1990ndatel Soome jõudnuna taas tee oma noorpõlve kire – maalimise – juurde.
Tema looming on kantud igatsusest, mälestustest ja loodusest – need on teekonnad sisemiste ja välimiste maastikeni.
Kunstniku töödes on kesksel kohal loodus – maastikud, kivid, vesi, valguse ja varju vaheldumine. Tema maalid ei jää lihtsalt looduse kujutamiseks, vaid kannavad endas ka sisearhitektile omast ruumitunnetust ja vormikõnet. Anumate seeria on saanud inspiratsiooni Itaalia reisidest, tuues töödesse sisse kultuurikihistusi ja isiklikke mälestusi.
Stöör-Forsbomi maalides peegeldub nii põhjamaine vaoshoitus kui ka lõunamaine tundelisus. Värvide ja kompositsioonide kaudu rändab ta ajas ja ruumis – aeglustudes, unistades, vahel igatsedes ja siis jälle meenutades.
Kuigi Virve Stöör-Forsbom on Soomes osalenud mitmetel näitustel, jõuab tema looming Tokko & Arrak Galerii vahendusel esmakordselt Eesti publikuni.
Käesolev väljapanek koondab valiku õlimaale aastatest 2010–2024.
Kureerisid
Mari-Anne Stöör, Alge-Mai BrulmannTeostus
Mart Stöör, Arnold Tokko, Maria Liisa Arrak, Veiko LukmannTäname
Tallinna Õpetajate Maja, Vino Nobile
Fotode eest täname:
Ahti Läheb
Reet Soone
Meeli Laidvee
17.09.-10.10.2025 Raul Meel “Ja vana vares nokib vereklompe”
-
Raul Meele teoste näitus
JA VANA VARES NOKIB VEREKLOMPE
on meeleline ja hingeline kokkuvõte – mõtisklus sõprusest, aust, kuulsusest, rahast, võimust. Ja armastusest. Sellest, mis on oluline, tähtis ja kõige keskmes.
Meele võimas graafika-ansambel koosneb kuueteistkümnest digitaalselt lõuendile kantud teosest ja sissejuhatavatest tekstidest ning avab vaatajale ukse maailma, mis ei ole kõigile ja alati avatud.
Raul Meele tiivalöögi võnked olid vaatamiseks väljas 10. oktoobrini 2025.
Teoste trükiteostus ja raamimine
Andres ToodoGraafiline disain
Veiko LukmannInstallatsioon
Sven Tamberg
Teostus
Arnold Tokko, Alge-Mai Brulmann,Täname
Tallinna Õpetajate Maja, Vino Nobile
Fotode eest täname:
Ahti Läheb, Kalev Lilleorg, Viktor Burkivski, Arnold Tokko
14.10.- 21.11.2025 Heleliis Hõim “Ooteterminalid”
-
14. oktoobril kell 18.00 avati Tokko & Arrak Galeriis interdistsiplinaarse kunstniku Heleliis Hõimu isikunäitus „OOTETERMINALID“, mis uurib mälu voolavust ja ootuse poeetikat. Näitus on osa kunstniku 2025. aasta loomeprotsessist, keskendudes mälule, ajale ja kogemuse muutlikkusele.
Heleliis Hõim sõnab:
“Olen keskendunud mälu uurimisele – sellele, mis jääb alles, mis kaob ja mis jääb nende vahele. Mind huvitab piir tajumise ja taasloomise vahel: keha, mis ootab ja kogeb, ning žest, mis meenutab ja loob. Mälu ilmub minu töödes kui liikumine – mitte minevik, vaid see, mis püsib muutustes.”
Aasta jooksul tegutses kunstnik Tigre jõe deltas (Argentiina), Buenos Aireses ja Saksamaal, uurides aja kulgu ja vaikuse rütme. Hõimu teosed abstraheerivad keskkonda, peegeldades mälu moondumist ja kogemuse korduvust.
Tokko & Arrak Galerii näituse kontekstis muutub ootuse kontseptsioon hääletuks jutustuseks – vaataja satub seisundisse, kus mälu ja aeg libisevad üksteise vahele, meenutades ootust kui loomingulist seisundit.
Heleliis Hõim (s. 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Läti Kunstiakadeemias ja Accademia di Belle Arti di Milano ülikoolis. Tema loomingut on eksponeeritud Eestis ja rahvusvaheliselt, sh Inglismaal, Saksamaal, Küprosel, Ukrainas, Seišellidel ja Mauritiusel.
Varasemaid isikunäitusi Eestis: „Siis kui päike tõuseb“ (Artrovert galerii, 2024) ja „Marsi kroonikad“ (ARS Projektiruum, 2022).
Kuraator: Alge-Mai Brulmann
Fotode eest täname:
Ahti Läheb, Viktor Burkivski, Endel Apsalon
26.11.-02.01.2026 Katrin Pere ja Peeter Pere “Lärmakas paabusilm”
-
Kunstnike Katrin Pere ja Peeter Pere ühisnäitusel ”Lärmakas paabusilm” esitletavad teosed on ülevaade sellest, mille poole kunstnikud oma loometeel on liikunud ja jätkuvalt liiguvad. Tähelepanelik vaataja leiab teostes kindlasti nii ühisnimetajaid kui ka vastuolusid.
See on lummav sissevaade maailma, kus kunstnike tähelepanelikkusest ja kirglikust huvist fragmentide vastu luuakse tervikut – uut reaalsust.
Aga mida ütlevad nad ise?
Katrin Pere:
Näitus on väike ülevaade viimaste aastate töödest, mida nimetan tekstiilpannoodeks. Olen töötanud metalli, paberi, klaasi, kõikvõimalike kiudude ja loodusest leitud objektidega.
Siin on esitatud minu autoritehnikas tööd, mida iseloomustab läbipaistvate kangaste kihitsi paigutamine ning nende sidumine mitmesuguste pistetega. Selline tehnika võimaldab värvide ja struktuuride segamist kusjuures vaataja saab igast vaatenurgast pisut erineva kujutise. Ruumis liikudes loob vaataja ise dünaamilise ning ajas ja ruumis muutuva pildi.
Oluliseks toetavaks elemendiks minu töödele on kindlasti valgus, mis paneb värvid ja läiked eriti särama.
Kujutise ja meeleolu edasiandmine on minu jaoks sama oluline kui kompositsioon, koloriit ja dünaamika. Ja mõte – sest ilma mõtteta pole mõtet. Sealt algab töö visualiseerimine ja valmiva töö kuulamine. Selleks tuleb võtta aega ja usaldada – nii tööd kui iseennast.
Peeter Pere:
Olen looduse maalija. Teen seda vastavalt oma paremale äratundmisele. Vaatlen putukate maailma. Loon oma reaalsust, ei kopeeri olevat.
See on salapäraste olendite maailm, mida tajume kuumadel suvepäevadel, sumedatel suveõhtutel, hilissuve mustades öödes. Surisevad, pinisevad, jõrisevad, undavad, hääletud lendajad. Nad on elusad droonid, kes toimetavad omi toiminguid ja kelle teele me lihtsalt ette jääme. Vahel ebameeldivust tekitavad, alati väga huvitavalt põnevad looduse osad. Ja neid on palju-palju.
Erinevate putukate maailm inspireeris mind sedavõrd, et otsustasin jätkata koos nendega teekonda ekspressionistlkus loodusmaali maailmas.
Täname: Õpetajate Maja, Vino Nobile
Fotode eest täname:
Endel Apsalon, Viktor Burkivski
8.01.- 26.02.2026 Jüri Arrak 90 “Jüriga ja Jürita”
-
Käesoleva aasta oktoobris täitub 90 aastat Jüri Arraku sünnist. Maalikunstnik, graafik, metallikunstnik, filmikunstnik – ja loetelu saaks jätkata.
Tokko & Arrak Galerii on otsustanud hea seista, et see aasta oleks Jürile vääriliselt täidetud parima valikuga tema loomingust. Me alustame graafika ja joonistustega. Esitletud on 47 teost ajavahemikust 1963 kuni 2022.
Siin eksponeeritud teosed on ühtlasi elu fragmendid. Õigupoolest on kogu näitust võimalik iseloomustada vaid teoste pealkirjade abil ning kõik saab kirjeldatud – elu ringkäik sünnist surmani.
Nii algas inimese kujutamine müütide abil Evast ja Aadamast, pimesi naudingute ja materiaalsete ihade järele jooksmisest, kuldvasika kummardamisest. Püüust aina kõrgemale ja kaugemale jõuda, Paabeli torni tippu – ükskõik, millise hinnaga. Võime olla üksteisele kaaslased kuid mäng inimestega ei lõpe, ikka saadavad meid varjud, kuiväga me neid varje ka puruks käristada ei soovi.
Alati on kusagil öine valvur, kusagil võitleb Taavet Koljatiga. Väga raske on sellest väljuda. Ja kui see ka õnnestub, jääb ikka tunne, et oled mõne aia taga, üksi või kahekesi, ohver, ainult jälgija, kes näeb justkui kaare alt mingisugust päriselu, kus põldudel, orgudes ja salapärastel maastikel sagivad linnud ja loomad, kotkad, putukad, ussid ja ükssarvikud, kaugetes linnades tegutsevad omas rütmis tundmatud inimesed, perekonnad, kellegi kallimad.
Aga lõpuks oled sa vaid magav mees oma mälestustega.
Umbes selline on minu arvates sõnum, mida Jüri soovis edasi anda. See pole pessimistlik, vaid elutark. Siin näitusel kohtame üheaegselt Jürit, keda kõik tunneme ja näeme teoseid, mida oleme näinud nii galeriiseintel kui kodudes. Ja paralleelselt on siin Jüri, keda me ei ole kohanud – Jüri, kes on oma lõbuks joonistanud, nii kaunil päeval vabas looduses kui talveõhtul kodus – lasknud pliiatsil, pastellil või tindil mööda paberit lihtsalt kulgeda. Kuid kindlasti pole seegi juhuslik, vaid samasugune maailmast arusaamise emotsioon.
Kai Olivia Arrak
näituse koostaja
________________
Tehniline kujundus: Sven-Erik Stamberg
Graafiline kujundus: Veiko Lukmann
Fotode eest täname:
Ahti Läheb, Viktor Burkivski, Endel Apsalon
4.03.-02.04.2026 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus “Kergemeelne loodus”
-
KERGEMEELNE LOODUS
Lõuna-Eesti kunstnike ühisnäitus
04.03. – 02.04.2026Kunstinäitus „Kergemeelne loodus“ toob kokku eripärased, peamiselt Lõuna-Eestis tegutsevad kunstnikud, kelle loomingus peegeldub kodumaine maastik, läbi kujundliku või realistliku kunstikeele. Esinevate kunstnike seas on nii vanema kui ka noorema põlvkonna loomingu esindajaid.
„Kergemeelne loodus“ on vastupidine väsinud linnamelule ja hallile meeleolule. Null protsenti paneelmajade vahelist halli ala– ainult rõõm, iroonia ja rahu, mis sünnib sellest, kui lasta elul olla lihtne ja ehe. Ruumi jääb rohkem teatavale elumõnule, väikestele tähelepanekutele ja looduse kergele puudutusele. Ilma irooniata öeldes; Lõuna-Eesti kunstnikud näitavad, et kergus ja mängulisus ei tähenda pinnapealsust – see on nende jaoks sügavalt elus olemise kunst.
Kunstinäituse eesmärk on Eesti Maalikunstnike Liidu soov võimestada Lõuna- Eesti kunstnikke ning tuua nende loomingut lähemale kunstiskeenele, mis koondub üha rohkem suurematesse keskustesse. Just teoste toomine „põhja“, konkreetse näituse puhul Tokko & Arrak Galeriisse, toob esile kontrasti, mis läbi erinevate stiilide põimumise kannab endas näituse ideed.
Kunstinäitusel esinevad kunstnikud:
Andrus Raag, Mirjam Hinn, Kalli Kalde, Alar Tuul, Peeter Krossmann, Rauno Moss, Siiri Jüris, Kristjan Juusu, Evi Gailit, Hedi Kuhi, Kairo, Liia Leppik, Maris Tuuling.
Näituse tiim ja korraldajad:
Eesti Maalikunstnike Liit ja Tokko & Arrak Galerii.Kuraatorid:
Santa Zukker & Veiko Klemmer
Fotode eest täname:
Endel Apsalon
8.04.- 08.05.2026 Marc Leger Sauvageot “Seina ees”
-
S E I N A E E S
Marc Léger Sauvageot
08.04.2026 — 08.05.2026
„Seina ees“ käsitleb seisundit, mis on kaasaegses ühiskonnas tuntav, kuid harva kujutatud: sõjaohu eelset ärevust ja ootelolekut. Näitus ei keskendu konfliktile endale, vaid sellele eelnevale pingele — teadmatusest sündivale ärevusele ja vaiksele valmisolekule.
Esitletud maalid kujutavad aega, mis näib tühi ja veniv: justkui midagi ei juhtuks, ent tunne, et midagi võib juhtuda, on pidevalt kohal. Piklikud, filmikaadreid meenutavad formaadid loovad lavastusliku atmosfääri. Tegelased viibivad ruumis ilma selge sihita, justkui ooteseisundis.
Fookuses ei ole sündmus, vaid psühholoogiline seisund — ebakindlus, hirm ja nähtamatu ohu tajumine. Sein toimib siin kujundina: piirina tundmatu tuleviku ees, lävena, mille taha ei nähta, kuid mille kohalolu on selgelt tuntav.
Noor Eesti-Prantsuse päritolu maalikunstnik Marc Léger Sauvageot käsitleb oma loomingus sageli atmosfääri, sisepinget ja psühholoogilisi seisundeid, mis jäävad nähtava sündmuse taustale.
Projekt on valminud koostöös Tokko & Arrak Galeriiga, kes annab selle näitusega panuse noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisse.
Kuraator:
Alge-Mai BrulmannTehniline kujundus:
Sven-Erik Stamberg
Fotode eest täname:
Endel Apsalon
13.05.-12.06.2026 Piret Rohusaare näitus “Värvide keel”
-
VÄRVIDE KEEL
13.05. – 12.06.2026
Piret Rohusaar
maalid ja keraamika...maalimises pole muidugi midagi uut, vähemalt ühele maalijale. …värvides pole ka midagi uut. Miks on lõuendil inimesed ja just nende tunded? Ilmselt pole ka selles midagi imelikku. Nad lihtsalt ilmusid minu lõuendile. Kunstniku jaoks on maal siiski ennekõike kompositsioon värvidega ja värvidest. Maale saabki ja peabki vaatama ennekõike vaid kui abstraktseid värvikogumikke.
Kunstnik maalib alati seda mis on hingel ja vahel saabki alles siis aru oma mõtetest kui ise näeb, mida on maalinud. Ma pole kunstnik kes teeb meeletult eeltööd ja kavandeid - lihtsalt võtan pintsli ja värvid ja uue lõuendi… imestan isegi mis lõuendile ilmub. Värvide keel, räägi minuga värvide keeles - just nii ma tahaksingi, sest ühes värvis ja värvide gammas on tohutult palju infot. Mulle tundub, et kui maalidest rääkida, siis on maale, mis ongi romaanid ja mõni pilt on jälle lihtsalt üks mõnus haiku. Tundub, et selles sarjas, „Värvide keel“, on piltidel justkui pikemad jutustused. Elame ju ka meeletutes infovoogudes, ja mõtete ülekülluses. Ühes hetkes on väga palju mõtteid ja tundeid üheaegselt.Värvides on kõike.
Sinine on tasakaalu, vahel ka mõtlikkuse ja ka kurbuse varjund vastukaaluks punase kirglikkusele ja oranži edevusele. Tegelikult on igale inimesele värvid oma kõlaga ja oma meeleoluga. Kunstnik pakub lihtsalt mingi oma versiooni kuidas värvides kümmelda. Või kui meil on "maskid" ees ja need äkki langevad, äkki me lahustume tausta toonidesse ära. Ehk meil ongi igapäevaselt maskid, mille taga on turvaline toimetada? Või kui alustame vestlust kuuvalgel, siis äkki on hoopis järgmisel hetkel päikesevalgus. Kuidas see kõik juhtub? Miks valgus kiirelt muutub? Kas peab seda teadma? Väidetavalt vaadatakse üht maali tava-olukorras kolm sekundit. Miks? Aeg kaob ruttu, ja peab palju jõudma - ehk vahel ei pea? Vähemalt need kes vestlevad kuuvalguse algusest päiksevalguseni, ei hooli ajakulust, ja ka sellest, kui kaua neid
vaadatakse. Ehk nii ongi. Pildid, maalid talletavad vaid ühe hetke. Kui rääkida minu loodud kannudest, mahulistest suurtest vormidest, mis mahutavad palju midagi olulist... Naise käega tehtud suured kannud, mis on kaunistatud jutustustega mehest ja naisest ja nende koerast ja kindlasti ka aja kaduvusest - kann pöörleb, kui elukaar...
Kannudel on kujutatud kellad, aja näitajad - ja aeg ja muna munevad linnud... Ei tea ju kunagi, et mis oli kõige enne, kas kuu või päike… või hoopis maailma muna...? Mida sisaldavad kannud, see jääbki vaataja enese teada ja ka otsustada...
Tehniline kujundus:
Sven-Erik StambergGraafiline kujundus:
Veiko Lukmann
Fotode eest täname:
Endel Apsalon
18.06.- 28.08.2026 Mery Crystal Ra “Kuninglik visiit kuldse kode juurde”
-
KUNINGLIK VISIIT KULDSE KOSE JUURDE
18.06. – 31.07.2026
MERY CRYSTAL RA maalinäitus
Esitlen näitusel oma suuremõõtmelisi akrüülmaale ja väikeste akvarellmaalide sarju. Maalid on kõik valminud viimase kahe aasta jooksul.
Näituse üldkontseptsioon on peidus pealkirjas: kas vaid kuningate visiidid otsustavad maailmas asju, et kes on laua taga ja kes menüüs, või on ka jäänud teisi võimalusi?
Akvarellimaalid on valminud 8 kuu jooksul Tallinna Teletornis minu eelmise näituse ajal mediteerides ja valget laeva oodates. Sel aastal on lisandunud mere/ ookeani ja silmapiiri vaatlused nii Tallinnas, Helsingis, San Franciscos kui ka Portugalis. Silmapiir on kui märk ja energeetiline piir.
Arutlen oma maalides teemal, mis värvid võiksid maailmarahu saabumisele kaasa aidata. Kui kollane, valge, roosa, helelilla ja sinine on need toonid, mis teevad inimesi õnnelikuks, siis peaks kasutama just neid värve, et tuua muutust maailma ja neid värve olen oma maalides ka kasutanud. Minu maalid on tehtud valguse käes muutuvate, pärlmutter värvidega. Seetõttu muudavad maalid värvitoone erinevate nurkade alt vaadatuna ja eri valguste käes.
Võimalus, mis jääb inimesele, kes ei kuulu kuningate hulka - muuta vibratsioone maailmas. Ka minu näitused, meditatsioonid ja häppeningid üle maailma on mõeldud selleks, et muuta sünergiaid ja energiaid, et me kõik saame teadlikult olla osa muudatustes ja suures muutuses.
Esindangi siin näitusel energiavälju, mida loovad kunstnikud. Ja nüüd, kus seda pinget ja energeetilist mustust on täis maa ja ilm, tuleks mõelda, et energiaväljadel oleks aeg muutusteks. PARADIGMA MUUTUSTEKS.
Meil kõigil on võimalus hüpata üle piiride ja purustada klaaslagesid, tuleb ainult uskuda.
MERY CRYSTAL RA
Tallinnas, 2026
Fotode eest täname:
Endel Apsalon
02.09.-26.09.2026 QBA/Martin Kaarese näitus “Maalima vaated III”
-
MAALIMA VAATED III
Kunstnik: QBA
Tokko & Arrak Galerii, Õpetajate Maja, Raekoja plats, Tallinn
Näitus: 2. september – 25. september 2026
„Maalima vaated III“ on minu kolmas reisimaalidele keskenduv näitus. Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 30 viimase kahe aasta jooksul valminud maali, mis on sündinud erinevatel reisidel kogetud paikadest, vaadetest ja hetkedest.Näitusenimi „Maalima vaated“ mängleb justkui sõnade ja tähendustega. Ühelt poolt on need sõna otseses mõttes maalitud vaated – maastikud, linnad, paigad ja hetked, mida olen oma reisidel näinud ja kogenud. Teisalt kujuneb nende vaadete kaudu ka vaade maailmale – isiklikum maailmavaade, mis sünnib sellest, kuidas ma erinevaid paiku näen, tajun ja maalikunsti kaudu tõlgendan. Nii ei ole näitus ainult rida reisipilte, vaid ka minu isiklik vaade maailmale läbi maalimise.
Reisimine ja maalimine on minu loomingus tihedalt seotud. Reisile minnes võtan endaga kaasa lõuendid, kolmjala ja värvid ning osa maalidest sünnib otse kohapeal. Selline maalimisviis tähendab kohalolu ja vahetut kontakti kujutatava paigaga – ma ei vaata maastikku ainult kui mööduv reisija, vaid peatun, vaatan ja püüan kogetut maalikeeles edasi anda.
Teine osa näitusel olevatest töödest on sündinud hiljem ateljees, reisidel tehtud fotode põhjal. Foto on sellisel juhul lähtepunktiks, mitte eesmärgiks. Hilisem maalimine annab võimaluse kogetud paika uuesti läbi tunnetada ning muuta reisil nähtud hetked isiklikuks ja maaliliseks tõlgenduseks. Näitusel on nii akrüül- kui ka õlimaalid.
Kõiki teoseid ühendab iseloomulik maalikeel, koloriit ja tunnetus. Reisimaalides ei ole oluline pelgalt koha täpne kujutamine, vaid eelkõige atmosfäär, valgus, värv ja emotsioon, mille üks või teine paik minus tekitas. Helge koloriit aitab endaga kaasas kanda valgust, millest Eestis sügisel ja talvel puudus on.
„Maalima vaated III“ on ühtlasi kutse rändama. Tänapäeval ei ole kõigil inimestel aega, võimalust või vahendeid kaugetesse paikadesse reisida. Maal võib aga avada ukse kohtadesse, kuhu füüsiliselt ei pruugi olla võimalik jõuda. Näituse külastaja saab liikuda ühelt maalilt teisele, peatuda erinevate maastike ja vaadete juures ning lasta oma kujutlusvõimel ülejäänud teekonna ise läbi teha.
Nii muutub reisimaal isiklikust kogemusest millekski jagatavaks. Ühe inimese vaade võib saada teise inimese rännakuks. Maal annab võimaluse vaadata maailma läbi kellegi teise silmade, kuid samal ajal luua sellest omaenda kujutluspilt. Reisimaal on mu jaoks võimalus talletada midagi nähtust, kuid samal ajal ka midagi kogetust. Näitusel muutuvad need isiklikud reisikogemused vaatajale avatud maailmadeks – paikadeks, kuhu saab hetkeks sisse astuda, unistada ja rännata. Maalitud vaated saavad seeläbi ka vaadeteks maailmale.
Fotode eest täname:
Endel Apsalon, Reet Soone