GRAAFIKA
Evi Tihemets
Tapal 1932 a. sündinud Evi Tihemets astus kunstiinstituuti sooviga õppida maalikunsti, kuid juhuste kokkulangemise tõttu hakkas õppima graafikat ja lõpetas 1958. aastal raamatugraafikuna. Diplomitööks valmisid tal illustratsioonid Kitzbergi näidendile „Libahunt”. Pärast kooli lõpetamist on Evi Tihemets olnud vabakutseline kunstnik.
Loomereisid
1958. aastal, kui Evi Tihemets kunstiinstituudi lõpetas, oli üks erialase tööga tegelemise võimalusi loomereis. Selliseid reise võimaldati kunstnikele Nõukogude Liidu eri piirkondadesse. Tihemets läks Koola poolsaarele ja Karjalasse koos maalikunstnike Elmar Kitse, Viktor Karruse ja Priidu Aavikuga. Ametlikult nõuti tööstuspiirkondade kujutamist, kuid kunstnikke huvitasid pigem looduslikult põnevad ja eksootilised kohad. Karjala-reisi pildimaterjal on väga rikkalik.
Murmanskis, Arhangelskis, väikses Pegrema külas, Sortavala linnas ja Valamo saarel saadud kogemused võttis Evi Tihemets endaga ellu kaasa. Kaks aastat hiljem oli tal võimalus elada ja töötada Krimmi lõunarannikul Gurzufis vene kunstniku Konstantin Korovini endises majas, mis oli olnud kuulus kunstnike kogunemise koht, 1960. aastatel aga juba üleliiduline loominguline baas.
1961. aastal käis Evi Tihemets Armeenias, kus viibis kunstnik Knarik Vardanjani külalisena. Kolleeg tutvustas talle Armeenia kultuuri ja vanu arhitektuurimälestisi, samuti käis ta külades joonistamas ning tõi sealt kaasa suurepäraseid maastikuvaateid ja portreid. Neil reisidel tehtud päevikumärkmete ja sealt Eestisse saadetud kirjade põhjal koostas Vappu Thurlow raamatu pealkirjaga „Hüvasti, kuuekümnendad!“. Fotode asemel on selles reisiraamatus joonistused.
Kunstiline murrang ja sotsiaalne tundlikkus
1960. aastate keskel tuli Evi Tihemetsa teostes natuuri ümberjutustamise asemele ümbermõtestamine, tekkis huvi globaalsete teemade vastu. Keskkonna ja maailmaruumi üle juurdlemisele osutavad graafilised lehed „Kuumaastik” (värviline söövitus, 1966), „Linnud kuristiku kohal” (söövitus, 1966) ning „Ähvardus linna kohal” (1968) ja selle variant „Ohustatud maailm” (1970, mõlemad söövitus, värviline litograafia).
Juba varakult sai Evi Tihemetsale tüüpiliseks mitmete graafikatehnikate kombineerimine, lõpptulemuse nimel keerukate graafiliste võtete rakendamine. 1968. aastal toimus tema isikunäitus Tallinna kunstisalongis märgati noort graafikut ja määratleti tema andelaadi n-ö naiselikuna.
Mitmekülgne looming ja värvi toomine Eesti graafikasse
Evi Tihemets on viljelenud paljusid tehnikaid, eelkõige värvilist litograafiat, pehmelakki ja teisi sügavtrükitehnikaid, segatehnikaid. Ta on loonud nii pisigraafikat, portreesid kui ka monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, kujutanud nii loodust kui ka tööstusmaastikke. Ta on üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse, selle eri tehnikatesse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi.
Viimastel aastatel on Evi Tihemets armastanud kasutada kollaažitehnikat: ta on oma varasemaid graafikatõmmiseid lõiganud, sealsed kujundid teisiti asetanud ja need uute elementidega kokku liitnud. See on eakale kunstnikule leidlik võte, n-ö kunstimemuaarid.
Kui heita pilk Evi Tihemetsa elutee kollaažile, võib kõigepealt märgata suuri, plahvatuslikult tugevate värvide, triibuliste, täpiliste ja ruuduliste faktuuridega pilditahvleid. Neil on ka rahvakunsti viiskandasid ja muhu mändasid, Eesti haritlaste portreid, risti- ja inglimotiive, Memento lipuvärve, hõimlaste halle varjunukke jne.
Näitused Eestis ja rahvusvaheline tunnustus
Alates Kunstiinstituudi lõpetamisest on kunstnik osa võtnud kõigist eesti graafika näitustest nii Eestis, teistes tolleaegsetes liiduvabariikides kui ka paljudes välisriikides. Tema teoseid on eksponeeritud Soomes, Saksamaal, Jugoslaavias, Poolas, Belgias, Uus-Meremaal jm.
2012. aastal, kui Evi Tihemetsal täitus 80 eluaastat, moodustus tema isikunäitustest terve ahel: Tallinna Kunstihoone galeriis, Rahvusraamatukogus, Tallinna Jaani kirikus, Tapa raamatukogus, millele järgnesid 2013. aastasse üle kandunud näitused Viimsi Püha Jaakobi kirikus, Kumus (koos Avo Keerendi teostega) ja Eesti Draamateatris („Öine maskiball”).
Tunnustused
1974 – Tallinna III graafikatriennaali eripreemia
1992 – Kristjan Raua preemia
2006 – Krakówi graafikatriennaali eriauhind
2007 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (viimaste aastate loominguline tegevus ja eesti graafika edukas esindamine rahvusvahelisel areenil)
2011 – Wiiralti auhind
2013 – Kristjan Raua preemia (võimas, seitsmest isikunäitusest koosnev rida 80. sünnipäeva aastal)
Evi Tihemetsa kunst Tokko & Arrak Galeriis – ajatu graafika meistriteosed
Tokko & Arrak Galerii pakub ainulaadset võimalust soetada Evi Tihemetsa kunsti, mis on tuntud oma mitmekülgsuse ja sügava sisekaemuse poolest. Tihemets on Eesti graafika suurkuju, kelle loomingus põimuvad erinevad tehnikad ja stiilid, pakkudes vaatajale rikkalikku kunstilist elamust.
Evi Tihemetsa graafika – värvilise litograafia ja sügavtrüki meisterlikkus
Evi Tihemetsa graafika paistab silma värvilise litograafia ja sügavtrüki tehniliste oskuste poolest. Tema teosed on suurejoonelised ja selge vormiga, kandes endas karget lüürilisust. Tihemets on olnud üks esimesi, kes tõi 1960. aastatel Eesti graafikasse värvi kui olulise väljendusvahendi, rikastades seeläbi meie kunstimaastikku.
Evi Tihemetsa kollaažid – uue elu saanud graafilised teosed
Viimastel aastatel on Evi Tihemets pühendunud kollaažitehnikale, andes oma varasematele graafikatöödele uue elu. Ta lõikab vanu töid katki ja loob neist uusi kompositsioone, mängides ümber olemasolevaid kujundeid. See lähenemine peegeldab kunstniku pidevat otsingut ja eksperimenteerimist, tuues esile tema loomingulise vabaduse ja uuendusmeelsuse.
Evi Tihemetsa kunst on müügil Tokko & Arrak Galeriis – nii veebipoes kui ka kohapeal.
Kui otsid teoseid, mis ühendavad tehnilist meisterlikkust ja sügavat emotsionaalset laetust, siis Evi Tihemetsa looming on just see, mis rikastab sinu kunstikogu.